Evakueerimisõppus

Olin nagu natuke hiromant, sest just esimese tunni alguses kordasime läbi, kuidas käituda ja kuhu minna, kui kostab häiresignaal. Esimese vahetunni algul kõlaski nimetatud signaal. Väga õigesti käitujad said õpetajalt kiidu. Nemad olid hoolsalt kuulanud, kaasa mõelnud ja meelde jätnud, kuidas peab toimima.

Pirakas seen ja voolitud seened

Vaat nii suure tõi Kaspar meile kooli. Ükski bioloog ei osanud öelda, mis on seene nimi. Me otsisime siis ise Seenemäärajast ja arvame, et võib olla põhja külmaseen või tõmmu külmaseen,

Voolisime ka ise mõned seened.

Oktoobri sünnipäev

LAURI ÕUN - 16. OKTOOBER

Palju õnne!

Lugemiskoer raamatukogus

Meie lugemiskoer Hector alustab hooaega! Sel aastal käib Heku raamatukogus 2x kuus, laupäeviti. Lugemisüritused algavad kell 12:00. Täpsem info ja registreerimine aadressil marion@lvkrk.ee.

Maskeerumine

http://photopeach.com/album/r6mp41 - maskeerumine.

Meie võistkond oli väga tubli. Arvan, et olime parimad.

Kitarriõpe

Õpetaja Toivo Reinsoo alustaks kitarriõppega koolis. Reedeti kell 13.50,
klassis 228. Kui teie klassides on huvitatuid siis palume neil end kirja
panna kas õpetaja Toivo juures või Maria juures!
 VABU KOHTI ON VEEL VAID 5
(Endal peab olema kitarr)

Kaugelt näeb positiivset paremini

Šotimaa kooliõpetaja Neil McIntyre oli PISA-testi tulemustest niivõrd huvitatud, et tuli spetsiaalselt Eestisse ja Soome uurima, miks on siin õpilaste tulemused loodusainetes nii palju paremad kui Suurbritannias.

Oma tähelepanekutest rääkis ta Tallinna Reaalkoolis toimunud reaal- ja loodushariduse konverentsil ning tema esinemine pälvis kuulajate täie tähelepanu. Olgu kohe öeldud, et Neil McIntyre´le meeldis Eesti koolis väga vahetund, õpilaste-õpetajate võõrkeeleoskus ja eKool.

Kaks kooli Eestis, kaks kooli Soomes

Neil McIntyre elab ja töötab 7000 elanikuga Kirriemuiri väikelinnas (Webster´s High School). Ta ütles sissejuhatuseks, et 2012. aasta PISA-testi põhjal on Suurbritannia õpilased oma tulemustega loodusteaduses 20. kohal. Euroopas saavutasid parima tulemuse Soome ja Eesti õpilased, olles vastavalt 5. ja 6. kohal. „Milles asi? Mida teete teie teisiti või mida teeme meie valesti, et tulemused pole nii head?“ tõstatas Neil McIntyre iseenda jaoks küsimuse. Kasutades Winston Churchilli mälestusfondi võimalusi (fond võimaldab inimestel maailmas reisida, et tuua Suurbritanniasse parimaid kogemusi igalt elualalt), külastas ta 2014. aasta mais nelja kooli: Helsingi Loodusteaduste Kooli, Kulosaari Kooli, Tallinna Reaalkooli ja Viimsi Kooli. Ta külastas tunde, vestles õpetajate ja õpilastega.

 „Minu külastuse eesmärk oli saada  ülevaade Soome ja Eesti haridussüsteemidest, pöörates erilist tähelepanu loodusteadusele. Oma ettekandes võrdlen kuuldut-nähtut Šotimaa hariduseluga,“ sõnas Neil McIntyre. Ja teda kuulates sai veelkord kinnitust teadmine, et kaugemalt näeb paremini, me ise ei mõtlegi, kui positiivsed võivad olla meie koolielus mõned pisiasjad.

Šotimaa koolides ei ole süvaõpet

Soomes ja Eestis algab laste koolitee 7-aastaselt, Šotimaal läheb laps algkooli 4-5-aastaselt ja õpib seal kuni 11. eluaastani. Järgneb keskastme kool (keskkool), kus on kohustuslikku õpet neli aastat. Kool lõpetatakse 16-aastaselt. Edasi lähevad paljud gümnaasiumisse. Riigikoolides on tasuta õpe kõigile, erakoolides on õpe tasuline ja õppemaks on märkimisväärne.

Nii Eestis kui Soomes on koole, kus toimub mingi valdkonna süvaõpe (reaalkallak, muusikaõpe, süvendatud võõrkeele õpe). Šotimaal selles võtmes erikoole ei ole. „Ükski kool Šotimaal ei ole spetsialiseerunud reaalainetele, kõiki aineid saavad lapsed koolis võrdselt,“ ütles esineja.

Erinevus on ka eksamisüsteemis: Soomes ja Eestis on riigieksamid 12. klassi lõpus. Šotimaal teevad keskkooliõpilased eksami iga 3-aastase tsükli lõpus. Näiteks alustas õpilane keemiaõpinguid, läbis esmase taseme, teeb eksami, saab selle kohta tunnistuse. Kui ta jätkab keemia õppimist kõrgemal tasemel, kordub kõik uuesti: kolm aastat õppimist, eksam, tunnistus. Sisseastumiseksameid kõrgkoolidesse ei ole, vastu võetakse ainult gümnaasiumi tulemuste põhjal ja see toob kaasa suure sisseastumisavalduste hulga.

Miinus võib olla pluss

Neil McIntyre nägi meie riiklikus õppekavas üht olulist plussi, mida me ise sageli miinuseks peame: seda, et õppekava katab paljud ainevaldkonnad  ning et paljude ainete õppimine on kooli lõpuni kohustuslik. „Šotimaal võib õpilane 14-aastaselt lõpetada selle aine õppimise, mis talle ei meeldi (millega ta ei seo oma tulevikku – toim). See kehtib ka kõigi reaalainete kohta,“ rääkis Neil McIntyre.

Põhimõtted, kuidas õpetatakse lapsi Šotimaal, Eestis ja Soomes, on sarnased. Nagu on üsna sarnased ka reaal- ja loodusainete õpikud sisu mõttes – ei ole nii, et kuskil on raskemad ülesanded ja sellepärast saadakse paremad tulemused. Küll on üks suur erinevus – Šotimaal ei ole koolipäevas vahetunde, kui üks tund lõppeb, läheb õpilane kohe edasi järgmisesse. Aega hingetõmbeks või ümberhäälestuseks ei jää, ja seda pidas esineja miinuseks. „Üks asi, mida ma kindlasti soovitan meie koolisüsteemis kasutusele võtta, on vahetunnid,“ sõnas esineja.

eKool meeldis väga

Ja veel meeldis Neil McIntyre´le Eestis väga õpilaste ja õpetajate võõrkeeleoskus ning eKool. „eKool avaldas mulle suurt muljet. See, kuidas kogu info õppimise ja tulemuste kohta on õpilasele, õpetajale ja lapsevanemale veebis kättesaadav, on suurepärane. Tahaksin, et Šotimaal oleks ligilähedaseltki midagi sarnast.“

Eesti keele õpitulemused 2. klassi lõpus

Õpitulemused klassi lõpetamisel:

1) suuline keelekasutus

·         eristab täis- ja suluta kaashääliku pikkusi;

·         kuulab õpetaja ja kaaslase eakohast teksti ning toimib saadud sõnumi kohaselt ;

·         koostab kuuldu põhjal lihtsama skeemi ja kaardi õpetaja abil;

·         kasutab kõnes terviklauseid;

·         teab ja leiab vastandtähendusega sõnu ning õpetaja abil ka lähedase tähendusega sõnu;

·         väljendab arusaadavalt oma soove ja kogemusi väikeses ja suures rühmas; vestleb oma kogemustest ja loetust;

·         annab õpetaja abil edasi lugemispala, õppeteksti, filmi ja teatrietenduse sisu;

·         koostab õpetaja abil jutu pildiseeria, pildi või küsimuste toel; mõtleb jutule alguse või lõpu;

·         vaatleb ja kirjeldab nähtut, märkab erinevusi ja sarnasusi õpetaja suunavate küsimuste toel;

·         esitab luuletust peast;

2) lugemine

·         loeb õpitud teksti suhteliselt õigesti, ladusalt (lugemistempo võib olla kõnetempost aeglasem), parandab ise oma lugemisvigu, enamasti väljendab intonatsioon loetava sisu;

·         mõistab häälega või endamisi lugedes loetu sisu;

·         vastab teemakohastele (ka lihtsamatele tekstis mitte otsese infoga seotud) küsimustele;

·         leiab tekstis iseseisvalt vastused konkreetsetele küsimustele ja töötab eakohaste juhiste alusel;

·         tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse, näidendi ja vanasõna;

·         kasutab õpiku sõnastikku sõnade leidmiseks algustähe järgi;

·         on lugenud lasteraamatuid, nimetab tegelasi ja annab edasi loetu sisu mõne huvitava, enam meeldinud episoodi järgi;

3) kirjutamine

·         kasutab kirjutades õigeid väikeste ja suurte kirjatähtede tähekujusid ja seoseid;

·         kirjutab tahvlilt või õpikust ära;

·         täidab iseseisvalt õpilaspäevikut ja kujundab vihikut, paigutab näidise järgi tööd vihikulehele, kirja joonelisele lehele, varustab töö kuupäevaga;

·         koostab õpetaja abiga kutse, õnnitluse ja teate;

·         kirjutab loovtöö ning ümberjutustuse pildiseeria, tugisõnade ja küsimuste abil;

·         eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, silpi, sõna, lauset, täishäälikuühendit;

·         kirjutab õigesti sulghääliku omasõnade algusesse ja omandatud võõrsõnade algusesse;

·         märgib kirjas õigesti täishäälikuid;

·         teab peast võõrtähtedega tähestikku;

·         alustab lauset suure algustähega ja lõpetab punkti või küsimärgiga;

·         kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates kohanimedes;

·         kirjutab õigesti sõnade lõppu -d (mida teed?), -te (mida teete?), -sse (kellesse? millesse?), -ga (kellega? millega?), -ta (kelleta? milleta?);

·         kirjutab etteütlemise järgi õpitud keelendite ulatuses sisult tuttavat teksti ja kontrollib kirjutatut näidise järgi (20–25 sõna lihtlausetena).

LÄBIVAD TEEMAD:

1)      elukestev õpe ja karjääri planeerimine

2)      keskkond ja jätkusuutlik areng

3)      kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

4)      kultuuriline identiteet

5)      teabekeskkond

6)      tehnoloogia ja innovatsioon

7)      tervis ja ohutus

8)      väärtused ja kõlblus

Jõulumuusikal "Koerhaldjas Mia"

Muusikal Koerhaldjas Mia põhineb Eesti autori Kadi Urbase südamlikul ja seiklusrikkal jõulujutul koerhaldjas Miast, kes elab Jõulumemme ja Jõulutaadiga paksus metsas väikeses majas ning läheb ühel päeval maailma parimat kingitust otsima. Muusikal etendus esimest korda 2014. aastal ja leidis publiku hulgas väga sooja vastuvõtu.

Muinasjutt-muusikal Kadi Urbase lasteraamatu ainetel
Libreto ja muusika autor: Kaari Sillamaa
Lavastaja ja koreograaf: Katre Jaani
Muusikajuht: Hille Savi
Kunstnik: Riina Vanhanen
Osades: Getter Jaani, Kaire Vilgats, Emil Rutiku, Kaarel Orumägi, Contra, Annaliise Anvelt või Marianna Tuisk, Kaari Sillamaa Laste Muusikateater

Broneerisin meie klassile piletid 3. dets kell 11.00 Nordea Kontserdimajja. Arve pean maksma 30. oktoobril. Palun tehke oma oktoobrikuu pere eelarve niisugune, et saab maksta Kadrioru külastuse 14 eurot ja muusikali pileti 15 eurot.

Õppisime koos gümnasistidega

http://photopeach.com/album/19scdq3

11.r klassi õpilased uurisid koos meie klassi õpilastega vett ja ilmastikku. Oli tore vaadata, kui asjalikult ja kenasti 11.r klassi õpilased õpetasid nooremaid. Nad suhtlesid ilusti ja juhendasid asjalikult. Pärast hindasid 11.r klassi õpilased meie poiste-tüdrukute osavõttu rühmatööst. Tänud neile.

Tähelepanu!

Seekordne sügise algus langeb kokku Teadlaste ÖÖ festivaliga, mille
teemaks on "Looduslik valik". Sellest lähtub ka meie selle aasta
sügisnäitus. Näituse kokkupanekul saavad osaleda kõik õpilased ja kooli
töötajad, kes toovad reedeks, 18.septembriks ruumidesse 225, 228 või 234
mõne Looduse meistritöö, mis erineb harjumuspärasest (ja mida annab kooli
tuua). Soovi korral võib juurde lisada infot ja ka näitusele tooja nime.
Kuna sügise alguse nädalal on palju erinevaid viktoriine ja võistlusi,
siis näituse kohta seekord viktoriini pole. Igaüks saab nädala jooksul anda
hääle oma lemmikule ja lisada oma valiku põhjenduse. Nii selgub reedeks kõige enam üllatusi ja tähelepanu
pakkunud eksponaat.
Tähelepanelikkust ja põnevaid avastusi!
Ootame rohkelt osalejaid!

Hommikupuder

Palun oma klassis uurida, kui paljud oleks huvitatud hommikupudrust (moosi
või võiga)
50 senti maksaks!
Söömine toimuks 7.30-8.00!

KÜSITLUSEGA KIIRE! Palun reedeks mulle juba number.

Kallid vanemad! Palun andke teada, kas olete huvitatud, et laps sööks hommikul enne tunde 50 sendi eest putru? KIIRE! REEDEKS!

Lastevanemate koosolek

Teisipäeval, 15. septembril kell 18.00 toimub 2.b klassi

LASTEVANEMATE KOOSOLEK

RRG-s klassis 108.

Kohtumiseni!

Paar päeva pildis

 Meie klassi uus asukas - "sajajalgne"

 Rühmatöö eesti keele tunnis

Leia õige lause!

Spordipäev

Tunniplaan

Esmaspäev	Teisipäev	Kolmapäev	Neljapäev	Reede
Eesti keel	Eesti keel	Eesti keele	Eesti keel	Eesti keel
Matem	Matem	Eesti keel	Muusika	Eesti keel
Loodusõpetus	Inimeseõpetus	Keh kasv	Matem	Keh kasv
Muusika	Tööõpetus/kunst	Loodusõpetus	Tööõpetus/kunst	Matem
Keh kasv	Klassijuhataja	Male	Loovus	Koor - T
	Tööõpetus/kunst	Koor - T	Koor - P

Esimene koolipäev ja tänane käsitöö

Kohad on sisse võetud

ÖÖKULL - tarkuse sümbol

Reede, esimese koolinädala viimane päev

Täna said esimesed õpilased ka juba oma esimesed hinded - viied. Selle aasta suurim muudatus ongi, et hinnangute asemel saavad lapsed nüüd hindeid.  Soovitan RRG kodulehel tutvuda ka hindamisjuhendiga.


Reede, 4. september:

Eesti keel
Eesti keel
Spordipäev - kooli võib tulla dressides.

Teatada, kes tahavad malemängu õppida. Ma küll soovitan, sest male on mõtlemist arendav mäng. Veidi aju arendada pole paha.

14. septembrist hakkab tööle pikapäevarühm. Kes tahab osaleda, saab minu käest avalduse ja lapsevanem täidab selle. Pool kaks saab süüa. Kes ei soovi, ei pea toitu võtma. Kui laps tahab hommikust koolitoitu süüa ja seda on järele jäänud, siis on ka see võimalus. Kui keegi võtab hoopis kodust oma tervisliku toidu kaasa, siis sööb ta klassis seda. 2. klassis on rohkem koduseid töid ja õpetaja saab pikapäevarühmas toetada lapse õppimist.

Karlsson katuselt

Lp lapsevanemad!

Rahvusooperis "Estonia" on valmimas muusikal "Karlsson katuselt". Uurisin asja ja selgus, et need mõned tööpäevade etendused on juba välja müüdud või on kohti ainult tagumistes ridades. Broneerisin meie klassile piletid laupäevaks, 16. aprilliks 2016 kell 12.00. Pileti hind 15.50 eurot. Loodetavasti olete nõus, et lapsed puhkepäeval teatrisse tulevad, sest täiskasvanu ei saa ju ka töö ajast teatrisse minna. Rahvusooper ei tee ka tihti etendusi lastele, kasutaks selle võimaluse ära :)).

Piletid pean välja ostma hiljemalt 2. oktoobril.

PALVE: palun pidage nõu kodudes, kas laps tuleb kaasa ja andke esmaspäevaks mulle teada. Piletid broneerisin kogu klassile. Raha tahan hiljemalt 28. septembriks. Lähema info leiate rahvusooperi kodulehelt: http://www.opera.ee/lavastus/karlsson-katuselt/

Reedel spordipäev

                                                                                                                                                                                                                                                                                                            4. sept, reedel toimub Rakvere linna staadionil spordipäev. Hommikul toimub kaks tundi, siis sööme ja läheme staadionile. Spordipäev toimub ka vihmase ilma korral. Kooli võib tulla spordiriietes.

3. septembri tunniplaan

Eesti keel - luuletus õppida lugema või pähe
Muusika
Matemaatika - Tööraamat, harjutusvihik, ruuduline vihik
Loovus
Kunst/tööõp - viltpliiatsid
Poistekoor

Tundide toimumise ajad

Tundide toimumise ajad alates 01.09.2015.

Esmaspäeval, kolmapäeval, neljapäeval, reedel:

	1.-4. klass	5.-8. klass	9.-12. klass
1.	8.00 - 8.45	8.00 - 8.45	8.00 - 8.45
2.	8.55 - 9.40	8.55 - 9.40	8.55 - 9.40
3.	10.10 - 10.55	9.50 - 10.35	9.50 - 10.35
4.	11.05 - 11.50	11.05 - 11.50	10.45 - 11.30
5.	12.00 - 12.45	12.00 - 12.45	12.00 - 12.45
6.	13.00 - 13.45	13.00 - 13.45	13.00 - 13.45
7.	13.55 - 14.40	13.55 - 14.40	13.55 - 14.40
8.	14.50 - 15.35	14.50 - 15.35	14.50 - 15.35

 

Teisipäeval:

	1.-8. klass	9.-12. klass
5.	12.00 - 12.30 (klassijuhatajatund)	12.00 - 12.30 (klassijuhatajatund)
6.	12.45 - 13.30	12.45 - 13.30
7.	13.40 - 14.25	13.40 - 14.25
8.	14.35 - 15.20	14.35 - 15.20
9.	15.25 - 16.20	15.25 - 16.20

 Heiki Vilep  "Kui ma õpin"


Sügisel, kui kooli lähen,

hakkan väga targaks.

Eurot ümber arvutada

oskan Saksa margaks.
,
Õpin kirjutama laule

muinasjutte pikki,

parandama asju,

mis on teistel läinud rikki.

Kui ma väga hästi õpin,

siis saan riigikokku,

sinna, kus need targad onud

hääli ei saa kokku.

Tunniplaan kolmapäeval, 2. septembril

Eesti keel - võta kaasa õpik, töövihik ja 2 abijoontega vihikut
Eesti keel
Kehaline kasvatus
Loodusõpetus - tööraamat
Male
Koor - tütarlapsed